LAHING HINDRIKU TALUS

TEKST: KALJU AAROP

Võrumaa metsavendade üks kangelaslikumaid lahinguid toimus 1. aprillil 1946 Sõmerpalu valla Haamaste külas asuvas Hindriku talus.

Hindriku talu omanikuks oli Eesti sõjaväe kapten Erich Määrits ning seepärast on seda lahingut sageli nimetatud ka Määritsa talu lahin­guks. Kapten Erich Määrits võitles 1944. aastal Saksa poolel venelaste vastu ja taganes koos sakslastega Läände. 1946. aastal elasid Hindriku talus kpt Määritsa naine Marta Määrits ja tema ema Liina Sillamaa ning nen­de sugulased, õde ja vend Erna ja Osvald Tatrikud. Osvald Tatrik oli metsavend ning seetõttu viibisid Hindriku talus sageli ka teised ümbruskonna metsavennad.
Metsavendade poolt teostatud rünnak Osula asulale 13. märtsil 1946 pani okupatsioonivõimud kihama. Varem polnud Eestis sarnast juhust olnud, et metsavennad hoiavad valla keskust tervelt päev aega oma valduses. See sündmus kajas kuni Moskvani välja, rünnakut arutas EKP keskkomitee oma bürool 28. märtsil 1946 ning seal nõuti Võrumaa NKGB ja NKVD maakonnaosakondadelt otsustavat tegutsemist ning maakonnas banditismile kahe kuu jooksul lõputegemist. Vastasel juhul ähvardati maha võtta nende osakondade ülemad.
Seetõttu asusid julgeolekuorganid ülima aktiivsusega tegutsema. Sõmerpalu vallas arreteeriti hulgaliselt inimesi, keda kahtlustati sidemetes metsavendadega. Ühelt arreteeritult saadi and­meid, et osa Osula rünnakust osavõtjaid varjab end Hindriku talus. Ilmselt õnnestus julgeolekuorganitel sokutada metsavendade ridadesse oma agent. EDASI SIIT

Määritsad: vasakult Marta ja Erich poegade Lembitu ja Kaljoga, Osvald Tatrik, Marta õde, ema Liina Sillamaa (koeraga) ning keskel Liina ema.

Määritsa tragöödia saab selgemaks

1946. aasta külm, hiline kevad. Võrumaal oli juba paar nädalat pinev olnud. 13. märtsil võtsid metsavennad Osula keskuse oma valdusesse ja hoidsid seda terve päeva enda käes. Midagi sarnast polnud Eestis enne juhtunud, sündmus kajas Moskvani, rünnakut arutas bürool EK(b)P keskkomitee ning 28. märtsil nõuti Võru maakonna NKGB ja NKVD osakondadelt bandiitidele kahe kuuga lõpu tegemist.

Hindriku talus valmistuti vastupanuks, kuna pärast EK(b)P keskkomitee käsku hakati inimesi arreteerima ja teati, et nendenigi jõudmine on vaid aja küsimus. Talus viibis sel hetkel kuus metsavenda, nende hulgas Osulale tehtud rünnaku juhid. Vaevalt et talus neil päevil üldse rahuliku unega öid oli, kuid 1. aprilli varahommikul kell kuus oli kogu maja ärkvel, kuna NKVD-lased hiilisid talu juurde ja piirasid selle sisse. Kuigi talu nimi on Hindriku, teatakse seda Määritsa lahinguna talu peremehe Erich Määritsa, Eesti Vabariigi sõjaväe kapteni järgi, kes viibis tollal Saksamaal paguluses.

See oli üks kangelaslikumaid metsavendade võitlusi, kus 120 sõjaväelast ja 15 hävituspataljonlast astusid üheksa inimese vastu. Metsavennad avasid talust piirajate pihta kuulipilduja- ja automaaditule, üks sõjaväelastest sai surma ja teine surmavalt haavata. Seejärel tõmbusid sõjaväelased Hindriku talust kaugemale ja avasid talu pihta ägeda tule kahest raskekuulipildujast, seitsmest kergekuulipildujast ja teistest relvadest. Ümbruskonna elanike jutu järgi toodi lahingu käigus sõjaväelasi juurde ning lõpuks oli mehi mõningatel hinnangutel ligi kolmsada. Postimees. Täpsemalt siit.