Saaremaal avati mälestustahvel metsavendadele.

 Postimees
Täna keskpäeval avatud mälestusmärk asub peaingel Miikaeli kirikus ja on pühendatud Eesti vabariigi taastamise nimel võidelnud metsavendadele.
Idee paigaldada mälestustahvel tuli Eesti endiste metsavendade liidu esindajatelt. Kaitseliidu Saaremaa maleva ja Saaremaa vabadusvõitlejate liidu koostöös tehti mõte teoks.
Eesti endiste metsavendade liidu sekretär Heiki Magnuse sõnul on ka varemalt  mälestustahvleid kirikutesse paigaldatud (näiteks eelmisel aastal Pärnus ja Valgas). Täna avatud tahvel on aga esimene, mis asub Eesti Apostlik-Õigeusu kirikus.
Heiki Magnus rääkis tahvli avamisel, et metsavendi on Eestis olnud teadaolevalt 30 000, korraga on neid elanud ja metsades võidelnud 15 000. Eesti  Vabadusvõitlejate keskkogu juhatuse liikmena tundis Magnus heameelt selle üle, mida ta on näinud Saaremaal endiste vabadusvõitlejate tegevuses. Saarel tegutseb 50 meest Vabadusvõitlejate Liidu nime all ja tema sõnul on see tubli ja aukartustäratav number. Magnus sõnas ka, et tema kõige suurem soov on see, et mitte kellestki ja mitte kunagi enam ei peaks saama metsavenda.
Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik kolonelleitnant Kristjan Moora sõnul on täna Piila kirikus avatud mälestustahvel mõeldud nii neile, kes langesid, kui ka neile, kes selles võitluses oma elu kaalule panid ja ellu jäid. «Tänasel emadepäeval meenutame me ka neid, kes metsavendi toetasid – nende peresid, kodusid,  kohalikke elanikke, kes langesid ka erinevate repressioonide ohvriteks küüditamiste ja muude eluliste piirangute näol. Võitluse eest antud mälestustahvel on mõeldud nendele, kes lihtsalt ei alistunud, hakkasid vastu ja võitlesid Eesti vabariigi taastamise nimel. Tänu neile me siin Eestis praegu vabalt elame,» rääkis Moora. LINK

Lahingud Kautlas

autor: Jüri Liim

Harjumaal Kõue vallas Järvamaa piiril asunud Kautla suurtalu traagilised sündmused sõja ajal ja ka kaasajal on läinud ajalukku. Seal Mihhail Pasternaki käsul ning juhtimisel hävituspataljonlaste poolt toimepandud metsikusi ja Kautla Memoriaali loomist meenutab selle autor ja püstitaja Jüri Liim.

Kõiki neid sündmusi ja võitlustähiseid teadsin ammu enne Eesti ärkamisaega, kuna kolm kilomeetrit mainitud paigast Ardu poole asus minu emapoolse suguvõsa kodupaik aastast 1900. Soosaarel paiknenud Vahtrasaare talu. Talu hävitati kohalike punaste poolt kuni vundamendini ja riisuti paljaks viiekümnendatel aastatel.
Mulle oli hästi teada ka peale punavägede väljalöömist Kautlasse Eesti omavalitsuse poolt 1942. aasta suvel püstitatud mälestusmärk pealdisega: “SIIT TORMATI LAHINGUTESSE BOLŠEVISMI VÄGIVALLA VASTU 19. JUULIST 1941 GR. ERNA JA METSAVENNAD.”. Selle avamise juures viibis väga arvukalt ümbruskonna elanikke, kes juba olid kogenud bolševike terroritegusid. Olid selle avamise tunnistajateks ka minu omaksed ja sugulased.
Kautla talu maad olid paigaks, kus kõige esimestena avaldati vastupanu punastele. Ardu, Paunküla ja Kautla piirkonnad olid tol ajal ühed suurimad punaste vägivalla läbi kannatajad. See 1941. aasta tapatöö ja terror aga oli väga laastav, metsik ning verine. EDASI SIIT