Metsavend Otto Hilmar Ojamets maeti koduaiast ümber Raasiku kalmistule

Raasikul maeti ümber 1941. aasta suvesõja veteran, kaitseliitlane, Otto Tiefi valitsuse ja Johan Pitka üksusega seotud olnud Otto Hilmar Ojamets. Siiani puhkas endine metsavend oma koduaias, sest NKVD ei saanudki meest kätte ning ta maeti salaja, et mitte seada ohtu neid, kes teda varjasid. ERR.

Täismahus artikkel

Kahe riigi vormikandjad mälestasid põletatud metsavendi

 Võrumaa ja Läti kaitseliitlased tegid pühapäeval ühise mälestusretke Murati piiripunkti lähistel asunud Pēteris Viksi metsavendade kunagise punkrikoha juurde. Sealt 1950. aasta märtsis lahkunud salk pidas mõni kilomeeter eemal Naapka külas Võrumaal oma viimase lahingu, mille tulemus toob tänagi õudusjudinad ihule.

VIDEOLUGU

 h

ERMi teadusseminar: “Metsavendade hall argipäev” 

Mauri Kiudsoo ERMi Rahvakultuuri koolitus- ja teabekeskuse auditooriumis ja veebis ERMi teadusseminar keskendub sel korral metsavendade eluolule ja eluviisile. Vastupidiselt inimeste seas kohati levinud eksiarvamusele, ei olnud 1940/50. aastate metsavendlus oma olemuselt sugugi mitte idülliline lindprii elu, vaid tegemist oli metsa pagenud meeste-naiste pikaajalise ja psüühiliselt raske enesevarjamisega ning seda vägagi äärmuslikes tingimustes. Pääsemaks repressioonide eest, olid inimesed sunnitud valima elu, mille tegelikku olemust ja raskust meie põlvkond endale enam täielikult ette kujutada ei suuda. Aastate pikkune elu metsas jättis tahes tahtmata sügava jälje eluga pääsenud metsavendade füüsilisele ja vaimsele tervisele. Kõige raskeim aastaaeg metsavendade elus oli kindlasti talv, mil maha sadanud lumekate sundis laantesse ja soodesse varjunud mehi ja naisi pikemalt paikseks jääma. Olles informatsiooni mõttes muust maailmast ära lõigatud, võis teade piirkonnas toimuvatest suurematest vene julgeoleku operatsioonidest jõuda punkrielanikeni alles koos haarangumeestega. Väljas sai vabamalt liikuda talvel üksnes tiheda lumesaju ja tuisuga, mis peitis kiiresti reetlikud suusajäljed. Punkri kütmiseks valiti võimaluse korral alati tuulisem ilm; lisaks võeti suitsu hajutamiseks kasutusele erinevaid ettevaatusabinõud. Lumevabal ajal käisid metsavennad abiks mitmesugustel talutöödel, et sel moel toeatada oma abistajaid. Samuti varuti metsasaadusi, kütiti ulukeid, aeti viina jne. Talvel, mil liikumisvõimalused olid pea olematud, lasus põhirõhk punkriga seotud igapäevastel rutiinsetel toimingutel: kütmine, vee toomine, toidu keetmine, valvekordades käimine jne. Õhtul kuulati võimaluse korral raadiot, tähtsal kohal oli ka lugemine. Et rasketel talvekuudel mõistust säilitada, harrastati igat sorti käsitööd.

ttps://www.youtube.com/watch?v=VukF9QI9kno

METSAVENNAD

DOKFILM 

Dokumentaalsari „Metsavennad“ võtab esimest korda Eesti teleajaloos ülevaatlikult kokku selle traagilise ja karmi ajajärgu. Millega metsavennad igapäevaselt tegelesid ja kuidas elasid? Milliste jõhkrate meetoditega üritas nõukogude võim vastupanu lämmatada? Neile ja paljudele teistele küsimustele annavad 10-osalises dokumentaalsarjas vastuseid toonaste sündmuste tunnistajad, Eesti metsavendluse eksperdid ning veel elus olevad metsavennad.

Mauri Kiudsoo metsavendade punkritest.

https://www.err.ee/media/video/1000006

Uus raamat metsavendadest

Metsavend August Sabbe 1978. aasta 27. septembril Võhandu jõel kalastamas. Foto on tehtud mõni minut enne mehe surma, KGB-lane on juba kükitanud Sabbe kõrvale.

FOTO: Mart Laari raamatust «The Forgotten War»

Leiti metsavend August Sabbe viimane punker

Metsavendlust uuriva rühma liikmed avastasid tänavu Kagu-Eestist punkri, mis tõenäoliselt on Eesti viimaseks metsavennaks peetava August Sabbe viimane punker.Viie aasta eest moodustasid erinevate erialade esindajad vabatahtliku uurimisrühma, mille sihiks on uurida metsavendluse ajalugu eeskätt arheoloogiliste meetoditega, ütles rühma liige, arheoloog Mauri Kiudsoo.

Sel suvel ja sügisel jätkas uurimisrühm Järvakandi lähistel ja Lõuna-Harjumaal asunud punkrikomplekside uuringutega. Harjumaal Kose vallas tuvastasid uurijad kaks uut punkrikohta ning Kagu-Eestis alustasid rühma liikmed Jaan Rootsu metsavendade salga elupaikade otsinguid.

Kiudsoo sõnul avastasid rühma liikmed Kagu-Eestist maa-aluse punkri, mis pärineb möödunud sajandi seitsmekümnendates aastatest. Punkri avastamiseni viis kohalikult elanikult saadud vihje. «Tõenäoliselt on tegemist legendaarse metsavenna August Sabbe viimase elupaigaga,» sõnas Kiudsoo.

Kiudsoo kirjelduse kohaselt oli kõrgemale kohale, liivasesse pinnasesse kaevatud maa-alune punker hästi varjatud ning paiknes endise märgala serval. «Esialgse vaatluse põhjal tundus, et Sabbe kasutas oma viimase elupaiga rajamisel ära ühe varasema, umbes viiekümnendatel rajatud punkri kehandit,» sõnas Kiudsoo.

SOOVITAME LUGEDA

ÄRIUUDISED 

 65

Priisõit tõi kaasa ootamatu tulemuse 2

TALLINN 

 9

Talentide linn: ohtlik sild muudeti veelgi ohtlikumaks 6

EESTI 

Linnavurled võtsid maarahva bussi üle

Uurijatel õnnestus saada esmane ülevaade nii punkri konstruktsioonilistest kui ka ehituslikest elementidest. Nii oli punkri katuse veekindlaks muutmiseks kasutatud kilet ja tõrvapappi, «mille säilivus ja valmistamisaeg tõendab, lisaks ühe kohaliku elaniku tunnistusele, et tegemist ei saa olla neljakümnendatel-viiekümnendatel ehitatud punkriga,» sõnas Kiudsoo. Plekkahju jäänuste alt tuli välja ka tühi nahast rahakott. Punkri lagi oli tänu 1980. aastate keskel sealt üle sõitnud metsaveotraktorile juba aastaid tagasi sisse vajunud.

«Kindlasti jätkame punkri uurimist tuleval aastal,» lisas Kiudsoo.

1909. aastal sündinud August Sabbet peetakse Eesti viimaseks metsavennaks. NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee töötajad tabasid Sabbe 28. septembril 1978. aastal. Vahistamiskatse ajal õnnestus Sabbel Võhandu jõkke hüpata ning ennast ära uputada. Samas on võimalik, et Sabbe uputati.